Villu sülitas ning tahtmatult langes tatilärakas Janno kinganinale.
"Türa sa topid ette oma kossi. Vittu küll. Ja üldse on su kingad jõle sitased. Miks sa ära ei puhastand kodus, tainas?"
"Ei tulnd meelde. Endal sul oli kiire ju," ühmatas Janno veidi alandlikult. Villu selg oli aga sirge, pruun sonimüts uhkelt kuklasse aetud. Komme vene sõjaväest.
"Jee jee raisk. Türa kui mina ei kiirustaks, sa ise vist ei viitsiks midagi teha naahui. Ja kule lähme kiiremini nats. Lambad ootavad," naeratas Villu.
Janno üürgas naerda, vahepeal silmanurgast Villu ilmet piiludes.
Janno tundis, et ta peab ennast jälle kuidagi välja elama, kellegi perse saatma. Kedagi värdjaks sõimama.
-------------
Villul ja Jannol ei olnud aimugi algava päeva sündmustest. Nad ei saanud eelmisel õhtul postimees.ee-d kaa lugeda kodus. Viimane kord, kui nett ära läks ja Elioni tehnik kohale tuli, andis Janno peksa talle täis peaga. Siis keeras Elion traadid üldse kinni.
-------------
Seekord olid nad kaugemalt jalutanud. Järgmisele vaateplatvormile Toompeal. Seal ei töllerdanud teisi rahvaesindajaid. Keegi ei viitsind kaugele suitsetama kõndida. Külm oli kaa väljas juba.
"Türa see kohtunik pani ikka erilise teooria omastarust maha raisk. Ma ei tea, lasin kuradi juura vendadel vaadata seda teksti. Nahui, nagu ei saa kobiseda kaa eriti faktide kallal raisk. Ei, midagi ei ütle, kõva vend, oskab elada seal Brüssis," Rääkis Villu niheledes, jalalt jalale tatsudes.
Ta suitsetas ja tatistas vahetpidamata. Silmad käisid pidevalt Etsi suurel näolapil ringi, sealt otsekui pääseteed otsides.
"Ahh, pole hullu veel. Meie toetus on meie ajalehe gallupi järgi ikka mingi 60% vähemalt. Postimeest ja emorit rahvas niikuinii ei usu," sõnas Ets ja pilgutas tihedasti silmasid. Ta tegi alati nii, kui asi hakkas käest libisema, kuid tuli kindlat nägu teha. "Türa see ei ole nende asi, kelle me presidendiks teeme raisk!" ärritus lõpuks silmnähtavalt ka Ets.
Villu meelest ei olnud see hea märk.
Janno riigikogus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar