"No vat nüüd on küll putsis raisk," ütles Villu vaikselt. Ta kükitas, vaatas enda ette maha, tegi aeglaselt suitsu. Ta ajas silmad hästi suureks ja ütles veelkord, kuid palju kõvemini, sama lause, pannes rõhu lause eelviimasele sõnale: "Vat nüüd on jummala p u t s i s raisk".
"Kule lähme teeme ühe viina kods, vaatame kaunitari ja geeniust ja... Mul on sõber seal saates, eriline jobu on, meie erakonnast," püüdis Janno oma venda lohutada nii, nagu ta oskas.
"Kuhugi ei lähe raisk. Ets hakkab nüüd saama.. Päris vähe hakkab ta saama ka vist raisk..." Villu imes kolm mahvi suitsu järjest kopsudesse, köhis veidi, sülitas Janno ikka veel musta kinga peale ja tõusus püsti.
"Tõmbame võtmega auto peale triibu vä?" läks Janno elevile. Talle oli alati meeldind autosid võtmestada. Eriti Ametiühingute keskliidu, Reformierakonna ja Lihula linnavalitsuse kontorite ees. "Tead see paneb jumala hea matsu autole ju. Terve külg tuleb ära värvida! Oh! Teeme nii, et mina teen üheltpoolt ja sina teiseltpoolt! Oi Ets kahetseb seda raisk!"
"Kule ta turvad arvavad kohe et meie tegime ju... Ei.. teeme midagi suurt ja olulist. Paneme kuradi transiidi seisma raisk! Pole transiiti, ei ole tal tööd! Las siis istub oma ministeeriumisja kahetseb raisk! Janno! Hakkame suurt poliitikat tegema! Eesti rahvas veel kiunub meie väänamise all, raisk."
Villu tutvustas Jannole oma plaani. Peatselt läksidki kaks meest jäälõhkuja Potjomkiniga traalerit takistama. Ütlesid Reporterile, et on griinpiisist ja jõid viina.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar