Villu saab peksa

Ets ja Kaia tegid Vabaduse väljaku tunneli suudmes suitsu. Kuigi neid kaitsesid tunneli sissekäigu seinad, pisut lund tuiskas ikka neile peale. Ets tegi Nexti, Kaial oli naisterahvale kohaselt pikk ja sale Vogue lakitud akrüülküünte vahel.
Ets hakkas rääkima.
"Peaks mingi pressiteate tegema, et linnas on tegelt kõik lume mõttes kontrolli all. Siis vähemalt need sitad ei saa aru, et asi perses, kes kontoris istuvad. Volikogu vennad näiteks. Ainuke kes raudselt õues on, on Kojamees. Nagunii oma jalgpallihaiglaga koos koristavad staadionit..."
Kaia turtsatas tagasihoidlikult naerma: "Kojamees.. koristab.. Ihhii!"
Vaevalt jõudis ta oma Etsi huumorisoont imetleva pilgu linnapealt pöörata, kui eemalt kostus vali ja särtsakas "Tere!".
Neile lähenesid Villu ja Janno. Ets vaatas muigega Villule otsa: "Sind pole jupp aega näha olnd! Kus olnud oled?"
Enne kui Villu midagi vastata jõudis, andis Janno talle obaduse vastu pead, niiet karvamüts määrdunud lumega kaetud tunnelipõhja kukkus. "Tahad, löö kaa, Ets! Tal ei ole enam puutumatust!"
"Türa ära togi," ühmas Villu Jannole ja päärdus Etsi poole. "Nojah. Kapos olin. Kotivad täiega mind raisk."
Kaia küsis muiates: "Ja Jannost saab siis perekonnapea, kui sa kinni oled, jah?"
Villu küsis Etsilt suitsu ja ei vastanud Kaiale midagi.