11.30.2006

Õhupallirünnak Peipsi tagant!

Eile: "Dirižaabel on Tallinnale vältimatu," ütles õnnest õhetav Tõuke Ratas kilulinna rae pressikoknverentsil. Tõuke Ratas oli silmnähtavalt heas tujus, sest ta oli saanud endale lendava monumendi, mis lendab kõrgel kilulinna kohal ja kõik linna kilud näevad seda ja vaatavad ja mõtlevad, et ohh, küll see Tõuke Ratas on ikka väärt mees.
Ja lisaks oli Tõuke Ratas, kel tuli meelde, et valimised on ju lähedal, saanud end hooldama auväärse meesteajakirja stiilimeistrid. Ilma naljata, kusjuures.

Täna kell 13.00: Tõuke Ratas oli veel õnnelikum, sest kohe-kohe pidid Päästeameti mehed dirižaabli heeliumit täis puhuma ja esimene proovilennu linna kohal tegema. Päästeameti pressiesindaja Kirill Teiter istus juba dirižaablis ja hoidis ühe käega rooli, teises käes oli tal videokaamera.

Täna kell 13.40: Tõuke Ratas näris ärevusest küüsi ja sonkis varbaga Olga sõnnikut, sest närvid olid viimase vindini pingule kruvitud. Kirill Teiter luges issameiet ja urgitses samal ajal videokaamera objektiivi eest korki ära. Päästeameti mehed hoidsid, hambad ristis ja küüned sügavalt trossi surutud, dirižaablit veel viimaseid hetki maas. Tõuke Ratas luges kohalviibijaid üle ja palus, et "no hoidke no veel minut või paar, äkki tuleb keegi veel vaatama!"

Täna kell 13.44: Päästeameti mehed hakkasid dirižaabli ankrutrosse tasapisi järgi andma. Kirill Teiter küürutas dirižaabli akna peal ja karjus ahastavalt, et tal alla tulla lubataks. Saku suurhalli esine, kus üritus toimus, oli rahvast täis. Kõik naersid.

Täna kell 13.45: Algul käis üks raksatus ja siis kõlas hele "tinnn!", dirižaabli tross pudenes suurhalli ette asfaldile. Dirižaabel koos karjuva Kirill Teiteriga püüdis aga kinni maheda briisi, mis laotuses parasjagu kirde suunas sõudis. Kõik peale Tõuke Ratta naersid.

Täna kell 14.30: Tõuke Ratas istus üksi jäänuna Saku suurhalli trepil, mobiiltelefon kõrvas ja silmad punaseks nutetud, ning nuuksus ahastavalt telefonitorusse.

- Jürgen! Jürgeen! Mõtle ometi, mis ma sinu heaks kõik teha saan, no mõtle! Jürgeeeeen!
- ...
- Palun kutsu NATO kotkad kohale, pliis! Pliis! Saad aru! Mina tellisin omale lendava monumendi, ja seal on videokaamerad peal ja Kirill Teiter, ja see raisk lendas minema!
- ...
- Sa oled tark inimene, Jürka! Mõtle nüüd! Me kumbki ei taha olemas olla, kui see läikiv dirižaabel, videokaamerad pardal, Venemaa õhuruumi jõuab! Algul saab siis Andrus pähe ja siis saab Urmas pähe ja siis saan mina kõigi käest pähe!
- ...
- Ise sa ju kauplesid välja, et tohid renegaatlennukeid alla lasta! Keegi ei mögise kui sa renegaat-õhupalli ka alla lased! Jürgeeeen!
- ...
- Ja mis siis kui NATO-st välja visatakse! Ajame kõik Unzipi süüks! Ma teen sulle välja! Ma luban sulle oma naise! Ma võin oma parteipileti sulle kinkida!
- ...
- Jürgeen, nuuks, paluuuuun sind, ära parasta! Ma ju ei küsinud ninasarvikult, kas ma tohin omale lendava monumendi teha, videokaamerate ja Kirill Teiteriga! Ma ei tea mis ta teeb minuga! Sa ju tead et ninasarvik nalja ei mõista!
- ...

Teadmata on, mida Jürgen talle Sakala tänavalt vastas, aga igatahes viskas Tõuke Ratas õõvastava röögatuse saatel telefoni vastu suurhalli seina katki ja pani suure hooga pankranniku poole jooksu.
------------------------------------------
Samal ajal Peterburi lähistel lennuväebaasis:
Kui häire kõlas, õpetas vahva major Trojanov parasjagu sinelis mudilastele aerodünaamika algtõdesid ja piilus kadedusega aknast välja, kus tema kolleegid reaktiivmootorite vilinal startisid ja maandusid.
Minut pärast häiresignaali lendas klassiruumi uks ristseliti lahti ja hingeldades tormas sisse lootustandev noorpiloot Ivanov.

- Kuule, Troika, nende MIG-i rontide pardakahurid ärisite tšetšeenidele ära, jah?
- Noh, jah, nad panid neid mootorratastele külge.
- Ja raketid said vist Süüriasse, jah?
- Kuule läks jah nii. Me panime aialipid asmele, kui kõrgel lendad siis alt ei saada aru midagi.
- Radar?
- Radarid, bljät, kõigil maha kruvitud ja Iraani viidud. Selle pärast ma seal Leedu kohalgi... radarit raisk ei olnud, päikese järgi lendasime, ja järsku, oibljää, kardulapõld...
- Türa küll! Meil on trevooga, raisk! Õhupallirünnak Peipsi tagant! Kuidas ma su arust sellise rondiga hambuni relvastatud dirižaabil alla lasen, ah?
- No mis mina teha saan, ega mina teadnud et nad õhupallidega meid pommitama tulevad! Vaata, MIG-il peaks hea terav raadioside antenn olema, äkki saad sellega augu sisse torgata! Ma helistan niikaua välisministeeriumisse, et nad hakkaks noote ja proteste kirjutama!
- A kui antenn katki läheb?
- Sittagi ei juhtu, raadioaparatuur läks nagunii Dagestani...

Noorpiloot Ivanov sülitas Trojanovi täis joonistatud tahvlile ja tuiskas uksest välja.
Elus kõike näinud major Trojanov andis sinelis mudilastele iseseisva töö, läks suitsuruumi ja valis välisministeeriumis töötava tuttava kagebiidi numbri.

11.24.2006

Love Story


ID: HV foorum

11.14.2006

Yatta! Valimiskampaania! IRL! Läks!

Võtnud õppust eelmistest valimistest ja sellele järgenud Äraostmatute kotkaste madallennust on meie Respublika noorsandid märtsivalimiste kampaaniaks ette valmistanud sootuks uue imago. Uue kampaania sisu on eelkõige ausus, puhtus ja siirus. Tunnistatakse vanad patud üles, minnakse edasi uue puhta lehega. Viigipuu lehega. Ja ollakse sealjuures rõõmsad ja positiivsed. Just selline meelsus, nagu meie rahval vaja on.
All toodud video on filmitud mõned nädalad tagasi Silja Line laeval.



IRL - 800 eeku siis nagu kokku lepitud. (mõnitavate väljendite piiramine poole võrra)

11.10.2006

Jõletu salanõu paljastamine

Hea lugeja, raske mure on hinge ja südame muserdanud, viimases hädas sirutan abipalveks käed teie poole.

Vandenõu on Eestimaal käimas.

Taust:
ETV hommikutelevisiooni multikates figureerib selline tegelane nagu Karu Kusti. Tema IQ viitab ilmselgelt Downi sündroomile. Ta leiab iga päev midagi, näiteks täna leidis ta plangulaua, ja oh neid seiklusi ja põnevaid olukordi, mis siis plangulaua ja Karu Kustiga hargnema hakkasid. Eile leidis peegli. Ükspäev leidis sajakilose tõstekangi.

Rebase Kalev figureerib rohkem uudistesaadetes. Tema töötab lehvitajana. Kõikjale, kus on koos rohkem kui kümme inimest, kihutab ta kohale, rullib lahti sini-must-valge lipu ja lehvitab, üürgab "Põdra maja" viisil Eesti hümni laulda, protesteerib, avaldab meelt ja räägib Eesti rahva mahamüümisest.

Täna rullis Rebase Kalev oma trikoloori lahti näiteks Sakala keskuse juures, kuhu linnarahvas oli kogunenud, et ühe teise rebasepoisi ihukaitsjad (ühe erakonna noortekogu) neid mõnitada saaks.

Nüüd minu küsimused (needsamad, mis raskelt hinge rõhuvad ja öösiti magada ei lase):

1) Kas Karu Kustit ja Rebase Kalevit on kunagi nähtud koos?

2) Miks ei ole?

3) Kas võib pidada juhuseks, et Karu Kustil ja Rebase Kalevil on punktipealt sama IQ?

4) Miks pole samal ajal, kui Rebase Kalev mõne sõja- või arhitektuurimälestise juures Eesti lipu lahti rullib ja "Põdra maja" viisil hümni laulab ja protesteerib, kunagi eetris Karu Kustit?

5) Miks mitte kunagi sel ajal, kui Karu Kusti on eetris, Rebase Kalev ei laula, lehvita ega protesteeri?

Mul on kuri kahtlus, et liiga ennatlikult sai prohvet Priskilla oma vandenõujuttudega poolearuliseks tembeldatud.

Vae, civitas,
vae, populus!

11.09.2006

Merede hirm, randade õudus! Raisk!

VABARIIGI VALITSUSELE, RIIGIKOGULE, PRESIDENDILE
09.11.2006

AVALDUS

Meie, Obu ja Lauks, palume kuulutada 9. november Eesti Merelise Võimsuse Taastamise Päevaks ja kuulutada see ühtlasi riigipühaks, et saaks juba hommikust saadik šampanjat või viina juua.

9. november on päev, mil Eestist sai taas merede hirm, Läänemere lainete valitseja ja randade despoot - kolm viikingit, Enn, Andres ja Keijo sooritasid hävitava sõja- ja rüüsteretke Rootsi rannale. Maailm nägi, et ka peale 800-aastast vaheaega Eesti meremehed võivad, suudavad ja tahavad külvata Läänemere laintel ja kallastel hirmu, õudu, surma, hävingut ja õõvastust.

Sel päeval sai maailm teada, et Eesti on mereriik. Me väidame, et tänane päev on oma tähtsuselt võrreldav 1187. aastaga, mil eestlaste, kuralaste ja karjalaste vennalik laevastik sõudis Sigtuna alla, selle suursuguselt rõhujatest vabastas, vundamentideni maha põletas ja piiskop Johannese kuulsusrikkalt maha tappis.

Meie, allakirjutanud, leiame, et ajalooannaalidesse tuleb kindlasti kuldsete tähtedega märkida Tallinki juhtide Ennu, Andrese ja Keijo järgmised teened:

1) hiljuti ostetud Silja Line'i alusel Silja Symphony andis viiking Hundi Andres rootslasest baarmenile vana Eesti kombe kohaselt molli;

2) setu Pandi Enn toppis kambüüsis heeringa laeva rootslasest peakoka kalarösterisse, mispeale röster põlema läks;

3) viiking Hundi Andres, setu Pandi Enn ja poro Mehtoneni Keijo saatsid kõrtsmiku kooris p*tsi, v*ttu, m*nni ja p*rse, kui need üritasid viikingite tahte vastaselt kõrtsi sulgeda;

4) peksid südaöösel kaupmehe ülesse, et nad saaks poest tubakut osta;

5) oleks üksmeelselt peaaegu üle reelingu Valhallasse kukkunud;

6) setu Pandi Enn (välismaal gei, Eestis pede) üritas jungat oma koisse meelitada ja tagant poolt kuritarvitada.

7) ajendasid suurt Rootsi seitungit Aftonbladet avaldama kulinaariateemalise loo "Soovitus Tallinki juhtidele: kuidas grillida kala", kus õpetatakse sadu tuhandeid rootsi vaimupimedaid lugejaid kala grillima. Artiklis kirjutatakse, et kasutades mõnd kuivemat kala, nagu näiteks lõhe, on rösteri süttimise oht oluliselt väiksem, kui rasvast tilkuva heeringa puhul.

Eelöeldust tulenevalt leiame, et antud inimeste teened Eesti Vabariigi tutvustamisel maailmale on suuremad, kui Andrus Värniku, Skype'i ja Vanilla Ninja omad kokku, seetõttu teeme lisaks riigipüha kehtestamisele ettepaneku ka autasustada kõiki kolme Maarjamäe risti ordeniga.

Lugupidamisega,

Obu ja Lauks

[Hea lugeja! Ühine avaldusega, jättes oma allkirja kommentaariumisse!]

11.03.2006

Unustusehõlma vajutatud Villu

Villu istub Russalka juures mere ääres. Alles keerati kella ka, juba on suhteliselt pime. Külm on ka. Villu uuris oma käes olevat musta, hõbedaste joontega kaunistatud purki ja mõtles: "Krt, see kampaania on läbi juba ju. Huvitav, miks nad veel seda müüvad. Oleks võind ikka Hummeri võita, jumala šeff oleks olnd. Tegelt oleks Hummer natsa mõttetu, bena võtab sitaks. Müüks maha, ostaks mingi paarisaja tuhhi eest mingi Audi või Bemmi. Tra, elušeff oleks."

Viimasel ajal ongi Villul ainult iseendaga rääkida ja omaenese mõtteid analüüsida. Pärast seda, kui Arnoldiga asi rappa läks, hakkas isegi Janno ta kallal ülbitsema. Eelmine nädal saatis Janno kambale laiali kirja, et Villu on nüüd poliitiline laip. Villu oli veel listis ja sai kah kirja. "Ainult üle minu poliitilise laiba!" mõtles ta seda lugedes, ja siis tundis oma teravmeelduse üle uhkust. Hetk hiljem jäi ta aga mõttesse...

Mõtetesse vajununa otsustas ta külastada Pärnu maantee 107 maja, kus on teda alati lahkesti vastu võetud, kostitatud ning rahuldatud erinevaid vajadusi. Seekord aga ei suutnud ta armukese meele järgi olla. (Armukese leidis ta kunagi Luua metsakooli doktorantide seast, pookis ja harvendas oma käe järgi ära.) Villu vaid istus pliidi ees, tegi suitsu ja nõudis süüa. Seal olles pani ta tähele, et keegi ei tunne enam ta tegemiste vastu huvi. Kui varem olid kõrvalmajas töötavatel Äripäeva ja BNSi inimestel ninad vastu aknaid, kui Villu taas oma käskijannat külastas, siis nüüd olid kõik oma tegemiste juures, keegi ei vaadanud. Isegi üle tee asua Magdaleena haigla patsiendid pöörasid selja, kes vähegi liigutada suutis.

Villu viskas tühjaks saanud Hummeri pildiga Rocki purgi merre ja õngitses seljakotist uue. Purki avamata klõpsutas ta metallist nipliga tuttavat pulkade klõbinat Toe Tagi laulust "Pankrot". See klõbin kummitas tal sellest hetkest saadik, kui ta Kadrioru lossi akna taga luuramas käis ja Ilves mingile inglise keelt kõnelevale vanadaamile eesti hip-hopi lasi. "Ja me pappi ei saagi ja me pappi ei saagi..." vasardas siiani Villu peas.

Lossis oli sel korral ka palju ajakirjanikke, kes muidu tema sabas olid jooksnud. Ta oli tihti kõrgilt nähvanud, et "pressikal räägin, mul ei praegu ole aega". Nüüd oleks Villu valmis ükskõik mida tegema, et taas esikaantel figureerida.
Ta oli isegi heietanud ideed, et peaks minema Lõuapooliku saatesse. Tiiu Silves ju läks, feimi tuleb tagasi niimis müdiseb.

Teine idee oli Pimp TVsse saatejuhiks minna (Villule oli alati öeldud, et tal seda va suuvärki on). Aga omanikud LHVst ütlesid, et nemad küll Ristsood või Ryan Angelost lahti laskma ei hakka, et mingi suva tüüp tööle võtta. "Suva tüüp!" mõtles Villu solvunult. Siiani ajab see fraas teda vihaseks.

Viimase idee sai ta endiselt Äripäeva ajakirjanikult. Nimelt hakkas Villu plogi pidama. Hakkas kirjeldama oma seksuaalkogemusi Võrumaa metsadest pärit luuletajaga. Aga keegi ei tahtnud seda plogi lugeda, ütlesid, et Tähismaa oma on ehedam, piltidega.

Ainuke, kes Villut veel ära kuulab, on Arnold. Aga ka seda ainult siis, kui Ingridit kodus ei ole. Ingridile Villu ei meeldi. Ükskord pani Ingrid musta pajalapi Villu portfelli ja Villu viskas selle kogemata valitsuse istungil ühe eelnõu pähe Unzipi ette lauale. Aga mida Villu ei teadnud - nimelt ei kuula Arnold Villu juttu süvenenult, vaid ta üritab arendada oma telepaatiavõimet. Arnold mõtles kogu selle aja, kui Villu lalises oma raskest elust ja unistustest, et "Kasi minema, peni! Kasi minema!"

Villu ajas käe tagataskusse, võttus sealt välja kolm viiekroonist. Ta ei suutnud otsustada, kas osta selle eest trammipilet või veel üks õlu.