Näidend kolmes vaatuses
I VAATUS
PIME LAVA. ULUB KÕLE TUUL, SIIT-SEALT PAISTAVAD NÄLJASTE HUNTIDE PÕLEVAD SILMAD. KORDAMÖÖDA KOSTAVAD KATKENDID ERINEVATEST EUROLAULUDEST.
ISLAND: Leidsin võtme enda vabastamiseks, sa üllatud, sest mul on vägi oma värki muuta.
ROOTSI: Kõigel on algus, kõik lõppeb, võta või jäta, veelparem usu - ole mu armastus või sõber.
UKRAINA: Salapärane daam, ma löön nagu äike, oled valmis vää, tahan panna sind imestama, süda põleb praegast.
VALGEVENE: Hasta la vista peibe, võiblat ma hakkan sind igatsema, võid olla täitsa õnnelik, kuigi see pole aus.
BULGAARIA: Kui öö laskub maale tahan sind, DJ pliis vii mind siit nahui.
EESRIIE.
II VAATUS
OBU KAHETOALINE KORTER TARTUS. TOAS SOFA, LAUD, TABURET JA TELEKAS. SEINAL RADIAATOR, SELLE PEAL SOKK JA ALL TALDRIK KOLME PELMEENIGA. AKNAID KATAVAD PAKSUD VILLASED KARDINAD. TULED ON KUSTUS, ÕRNA VALGUST HEIDAB VAID TELERI PUNANE SIGNAALTULUKE. LAUKS, TÄISKASVANUD MEES, KÖSSITAB DIIVANI JA SEINA VAHEL. VÄLJAST SAABUB KILEKOTIGA OBU.
LAUKS (sosinal): Said ikka tulla? Mis sa pruutidele ütsid?
OBU: Et mõlemad vanaisad surid korraga ära. Sina?
LAUKS: Särlakid.
OBU (vaatab Lauksi väga tõsise näoga, sosistab hauatagusel häälel): Aga särlakid on hirmus haigus: kes korra haigeks jääb, ega see enam terveks ei saagi.
LAUKS: Noh, saavad ikka kah. Meil oli sulane, sai terveks küll.
OBU: Kõige parem on kadaka suitsu teha, siis ei hakka kunagi külge.
LAUKS: Seda ütles minu ema kah. (Vaatab kella).
OBU: Kas on aeg?
LAUKS: Jah, too tarvikud välja.
OBU (Ära. Naaseb varsti küünla, suure teki ja sikspäkiga. Piilub arglikult üle õla, ega keegi aknast näinud. Tõstab teleri diivani ja seina vahel kössitava Lauksi juurde, ronib vaevaliselt ka ise kõrvale ja veab sellele kõigele suure teki peale.)
SUMMUTATUD HELID TEKI ALT: Pane hääl hästi vaikseks, muidu naabrid kuulevad! - Jah... Kust nupust see tööle läheb? - Klõps.
(Kostab veel pisut rabelemist ja jalgadega põtkimist, hetk hiljem algavad vaiksed puhkpillihelid. Maad võtab vaikus, vaevukuuldavais puhkpillihelides võib ääri-veeri ära tunda Beethoveni "Oodi rõõmule".)
EESRIIE.
III VAATUS
VABAÕHUKOHVIK TALLINNA VANALINNAS. KOLM SULISTE KÜBARATE JA MURELIKU OLEKUGA VANEMAT DAAMI JOOVAD PEENTEST TASSIDEST KOHVI JA SÖÖVAD KULLATUD LUSIKATEGA CRÈME BRÛLÉE'D.
MAADAM RUTSKI: Õudne jah, majanduslangus ja kõik, mõtleks... Ma ei käi isegi oma chihuauaga enam iga nädal salongis, ainult kaks korda kuus. Õudne, milline blamaaž, ta on nagu kaltsuhunnik, pulstunud ja kole. Ja maiteagi, kas ma aasta pärast saan endale üldse kreem pürleedki lubada... (pühib siidrätikuga võltspisara).
Ja abikaasa pole juba mitu nädalat omale uut lipsu ostnud, ma lõpuks ei läinud temaga ühele vastuvõtulegi kaasa, ütsin et mõlemad vanaisad surid ära.
MAADAM BLUMSTEIN: Teil ju mees peaks teenima küll, maadam Rutski, kas asi on tõesti nii hull? Minu mees ütles, et õige hõlma ei hakka keegi ja tubli töömees on alati söönud. Rohkem midagi ei öelnudki, sest tal esse messid muudku tulid ja ta pidi neile kõigile laenu andma. See on kohutav, kui palju tööd ta teeb! Aga Ferku pidi ikkagi maha müüma, nüüd sõidab mingi saksa panniga, õud-neee! Ta kutsub mind küll presekatele ja vip-klubidesse, aga ma olen nüüd öelnd, et mul on särlakid või midagi, sest kuda ma ronin rahva ees välja mingist mersust...
MAADAM RUTSKI: Issand jummal, jah! Ei minu mees teenib ikka jah, ta on ka aus ja tõsine töömees. Ma saatsin lausa "Töömurdjasse" tema kohta kirja et teda telekas näidataks, a nemad ütlesid et saade ei jookse enam ja üldsegi nad igasugu pandimajapidajaid telkusse ei taha, vaid selliseid mehi kes kive tassiks või hobusi rautaks... Ma võin kasvõi ise hakata oma chihuauat pügama, aga mu mees jääb ikka tuhat korda ausamaks tööinimeseks kui nemad seal televisioonis kõik kokku!
MAADAM BLUMSTEIN: No täitsa lõpp tõesti... (Pöördub kolmanda daami poole.) Mis teie arvate, ah? Te nii vaikne siin, ja sulg kübaral kah na luitunud ja silmaalused kottis nigu kaamlil... õumaigaad, see polegi teil vist cafe latte, vaid tavaline kohv mingi vahukoorega! Issand-issand!
MAADAM RUTSKI: Kas tõesti on asi nii hull? Mida teie mees teeb, maadam Paadam? (Irooniliselt.) Kas tema ka mitte tõsine töömees ei olnud, pealegi seltskonnas lugupeetud inimene ja kõik?
MAADAM PAADAM: (Nuttes ära.)
MAADAM BLUMSTEIN: Tra sa Õhtukat üldse ei loe vä? Nahhui sul üldse oli vaja teda kaasa kutsuda!
EESRIIE.
