IRESsampublikamaa

Jaak ja Mart istusid Kuku klubis ja jõid teed. Mõlemal olid ülikonna kuue nööbid lahti lastud, Mart suitsetas. Jaak keerutas sõrmede vahel R-Kioski välgumihklit, lüües tulesüütaja aegajalt vaikse klõpsuga vastu lauda. Tema peas kummitas muusikapala. "Pulmad ja matused, pulmad ja matused, pulmad, pulmad maatuseed," ümises ta vaikselt vana juudi rahvalaulu meloodiat.
Mart hakkas rääkima, segades Jaagu lauluviisi. "A paneme mingi normaalse nime. Vata keskil ja rahvaliidul oli KeRa. No eriti kift onjo. Kera. Muna. Munad! Seamunad"
Mart naeris nii, et silmad olid märjad. Jaak vaatas talle veidi nukra näoga otsa. "Ära nüüd labaseks kaa muutu, eks..." sõnas ta tõsiselt. Mart vaikis momentaalselt.
"Nojah, meie ei saa ju KeRa panna," ütles Mart juba tõsisel ilmel. "Üldse on meie erakondadel nõmedad nimed selles mõttes. Et ei saa üldse üheks teha."
"Ikka saab," rääkis Jaak. "Paneme tähed nagu vaheldumisi. Näiteks "IRESsampublikamaa. Selline lahendus meeldib meeldib keeleteadlastele kaa."
Mart ei olnud nõus. "Jajah. Ja eriti kiftilt lihstalt jääb valijatele meelde kaa ju onjo," ütles Mart ja hakkas immiteerima telereklaami: "Vali meie poolt! Erakonna Irespsspspffpfpsffsfsfptmaa kandidaat number tuhat kakskend neli!"
Mart oli enda üle uhke. Ta vaatas Jaagule otsa ja segas intensiivselt tassi sees auravat teed.
"Paneme ikka midagi lihtsat. Siukest mõnusat! Esitähed ja siis midagi veel. Nagu SL Õhtuleht noh. Näiteks... näiteks.. "IR Gloobus"! Jummala OK nimi oleks ju." Mardi nägu läks naerule. Ta tundis, kuidas temas keerleb inspiratsioon.
Jaak tõusis püsti ja sisistas läbi hammaste: "Ja sina tahtsid peaministriks saada vä?" Ta pani mantli selga ja suitsu suhu. "Mine perse! Kuradi globaalsuse vend! Dotsent!"

Jaak kõndis minema.
Mart pani suhu järgmise Gruusiast pärit mahorka: "Cам ты доцент..."