Läksime Lauksiga Kalevi spaasse ujuma. Kenasti kummimütsid peas, kollased pardid teibiga käte-jalgade külge seotud. Elevust, itsitamist ja paljaste jalgade plädinat oli palju.
Ostsime piletid ära (võtsin lauksil 15 krontsa võlgu, mul jäi puudu) ja läksime riietusruumi. Esialgu tundus kohe veider, et riidehoidla oli inimtühi, kuigi maja ees oli uhkeid liisitud autosid palju. Jõudnud basseinide juurde nägime riidehoiu tühjuse põhjust - saal kubises ülikondades meestest, kes üritasid ennast ära uputada. Küll suruti enda pead püüdlikult vee alla, mõni sidus raskusi kaela külge, paar valgekraest jobu üritasid end liumäelt alla sõites surnuks hirmutada.
"Mis te kurinahad teete siin? Kurat, riietega niimoodi solgite vett!" pahandas Lauks.
"Sa ei olegi börsimagnaat vä?" küsis üks jobu.
"Ei, meie oleme sportlased. Sul läks börsil sitasti täna vä?" küsisin mina mehe murest aru saades.
"Jah."
"Ahh, pole hullu midagi... Elu läheb edasi.. Tagasilööke ikka tuleb ette.. juhtub."
"Oh, kas teil on pappi laenata mulle vä?" küsis räsitud maakler lootisrikkalt.
Vangutasime pead ja kõndisime edasi.
Eriti hull lugu oli taksojuhtide ja muude algajate spekulantidega. Need raisad ei uppunud ju.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar